Discussion about this post

User's avatar
Marek's avatar

Top lartik, avek enn transparans ki tro manke dan diskision ledikasion Moris. Mo pann al lekol piblik, mo finn al lycée franse. Labourzwazi indomorisien bokou kontan fer lapolozi sistem piblik e starskoul kouma monopol "meritokrasi" (enn konsep klasis kolonial, e kasteis dan kiltir sidaziatik) e devlopman enn sans legalite dan bann zelev, alor ki kouma zot finn bien mansione, bann lekol la pa egaliter ditou. Bienfasil defann enn sistem kan zot privilizie ladan. Mo rapel satisfaksion enn madam ki sorti enn granfami bourzwa indou kan li ti dir mwa so santiman patriotik akoz linn met so garson dan lekol piblik so kartie, "pa kouman sa bann snob ki al dan prive". San mansione ki so garson finn al RCC, akoz li ena bon non (bon kast), bon ladres, e enn fami ki ti kav okip so CPE foul. Enn zafer ki bizin dir: si bokou fami kreol e indou/mizilman lowermiddle class kas lerin pou met zot zanfan dan lekol prive sistem franse, se pa parski zot "rod zwenn blan" ou santi zot granpeto, me souvan pou evit violans antikreol, kasteis e klasis ki zeneralize dan sistem piblik. Trazedi se ki zot souvan fini brwaye lede kote, parski lede tip lekol domine par violans so prop lelit kolonial. Pou bokou dimounn starskoul e bann gran lekol prive (lycée, bocage, northfields) de sistem diferan an konpetisian, alor ki se bann de latet enn mem lekor: sistem ledikasion elitis violan anrasine dan sistem kolonial.

Expand full comment
Ariel Saramandi's avatar

Excellent work! I’d also like to flag that, while a good number of articles in the volumes are very good, a few are *insanely* racist. It’s a mixed report and I honestly think analyses like yours are crucial - even more important than the original volumes

Expand full comment
6 more comments...

No posts